— 62 —
mis ta omale ära jõuaks wõita. Ja see würst tuli oma meestega Tartusse ja linna rahwas wõtsiwad teda wasta rõõmuga, et nemad kõwemaks saaksiwad Sakslaste wasta. Ja nemad andsiwad temale maksusid ümberkaudistest maakondadest. Ja kõikide wasta, kes maksusid ei maksnud, läkitas tema sõawäe ja rüüstas kõik maakonnad ära, kes temale wasta paniwad, Waigast[1] Wirumaani, Wirumaast Järwamaani ja Sakalani, ja tegi ristiinimestele nii palju kahju, kui jõudis.”
Aasta 1223 läks wiimati otsa ja algas uus aasta, mill Eestlaste wiimine jõud lõppes.
„Pärast Jõulu püha — see on: uue aasta hakatusel 1224 — mõtlesiwad Riiglased Tartu linna sisse piirata. Ja nemad tuliwad ordo wendadega ja ristisõitjatega ja Liiwlastega ja Lätlastega Astijärwe juures kokku ja neil oli suur sõawägi. Sääl tuliwad neile Daanlased meele, kes juba kaua kiusatuses oliwad, sest nende wasta taplesiwad kõik ümberkaudised maad ja rahwad. Ja nemad jätsiwad seekord Tartusse minemata ja läksiwad kõik ühtlasi suure sõawäega Harjumaale. Ja nemad piirasiwad Loone linna sisse, wõitlesiwad nendega pea kaks nädalat, ehitasiwad masinaid ja paterellisid ja ühe wäga kõwa puust torni; seda liigutasiwad nemad linnale ligi, et nemad alt kaewada ja ülewelt kergemine nendega sõdida wõiksiwad. Ja kui Daanlased seda kuulsiwad, saiwad nemad rõõmsaks ja tuliwad ja tänasiwad neid, et nad nende pääle oliwad halastanud ja neile appi tulnud. Aga pärast seda saiwad palju kiwiwiskajate läbi surma ja masina meistrite läbi maha löödud ja tõised hakkasiwad raskeste põdema ja surema. Pääle see jõudsiwad ka kaewajad juba kindluse päälmise jaule ligi, nii et linna rahwas juba kartsiwad kokkulangemist kõige kaewanduga. Sellepärast palusiwad nemad Sakslaste sõawäge wiimati ärdaste, neile
- ↑ Waiga ehk Waigala oli maakond Ema jõest põhja pool, kus nüüd meie ajal Tartu, Kodawere ja Maarja kihelkonda leiame.
