Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/139

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

144

Piibeleht.

Jaotate tütarde wahel pooleks.

Westmann
lööb Piibelehele põlwe peale.

Wale! — Ma annan oma noorema ainult mehele, kes mulle rõõmu teeb, kelle ees seistes ma isegi pean mõtlema: saab näha, kust ta mul seekord jälle naha üle kõrwade tõmmab! Ja kui ma sihukese olen leidnud — tal wõiwad minu pärast laenatud püksid jalas olla —: ma määran talle kõik, mis mul nüüd, ja kõik, mis mul pärast on anda.

Sander
silmi tõstes.

Kudas seda tuleb mõista?

Westmann
poole peapöördega tema poole.

Seda tuleb nii mõista, armas poeg, et luuletajal juba luuletaja-osa käes on. Sest saab ta priskesti elada, priskemini kui luuletajad kunagi on elanud.

Sander.

See on aga hoopis imelik uudis!