Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/146

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
151

piir, millest ma üle ei astu! — See inimene tarwitas minu häda, et mulle lõõga kaela heita ja minu kallal ilmkuulmata nöörimist toime panna! — Ta müüs mulle ühe oma jutukäsikirja, mille ma enda nime all wälja andsin —

Mathilde.

Aaa — — ooo — —

Sander.

Jaa — nüüd sa ägad aa ja oo! Aga kes oli see, kes mu wägise kirjutama pani, kes sule pihku sundis mehele, kelle waim luulelistest kalduwustest mitte wähem puhas ei ole kui tema äia oma —!

Mathilde
sähwawalt.

Aga sinu peiupõlised sonetid — kas need on ka tema —?

Sander
niisamuti.

Ei, need oliwad suurtelt meistritelt, mitte mõnelt pisuhänna-wusserdajalt! — —

Ja kui siis raamat on trükitud ja wälja kiidetud ja auhinnaga kroonitud, siis tuleb