Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/152

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
157

Mathilde
tema kätt kinni pidades, mõtlemisi.

Aga kui nüüd — hm — Ludwig peaks ju edasi luuletama, kui „Pisuhänna“ kuulsus kord kahwatama lööb — — Kas wõiksid teda ehk tulewikuski — nii kälimehe poolest — mõne uue romaniga aidata —?

Piibeleht.

Häämeelega, kui mul mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et teda auhind ähwardab.

Mathilde
weelgi tema kätt hoides.

Aga see paljaks-riisumine — mis on siis sellega? — Ma ei suuda uskuda, et teie — et sina meile miskit kahju wõiksid teha tahta — ma pean sind aumeheks, läbi ja läbi aumeheks, armas õemees!

Piibeleht.

Siss lät sinu arwamine papa omast lahku: tema piäb mind masuurikuks. — Aga tuu paljaks-riisumine polegi minu otsustada — tu om Laura asi.