Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Mathilde
lööb pilgu nende peale.Pimekukk! Need on ju sinu omad! (Wiskab kindad Laurale tagasi, kes neid ümber läheb wahetama.)
See lõpeb ju pea. Tulewal nädalal kolime linna, kui ilmad ei parane; siis on neil ja meil jälle oma korter.
Sander.
Aga kui ilmad paranewad —?
Mathilde.
Siis kolime ikkagi, kui sinu töö seda nõuab.
Sander
ohkamisi.Ah ja! Helewust, helewust oleks waja, ja see tuleks, kui wähegi rahu saaks!
Mathilde
otsustawalt.Siis kolime!
Aga Laura, kuhu sa’s jääd?
Laura
tuleb kinnastega.
Mathilde
wõtab kindad wastu ja waatab aknast.Wäljas on weel märg — too minu kalossid sisse, Laura, eeskojas on weidi pime!
