Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/32

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
33

Piibeleht.

Wenemaalt käin endale priiust toomas. Iks paar aastat sääl orjusen, ja jälle aasta wai nii kodumail koski walla. Siss om wähemb häbi elädä. (Tõuseb üles ja läheb teist raamatukappi silmitsema.)

Sander
naerab.

Ja, aga millega sa seda priiust seal siis omale teenid?

Piibeleht.

Gouverneur’ina. Aitan Wene mõisnikuil ja kaupmehil ja kulakil latsi kaswatedä.

Sander.

Na, see just kerge leib ei ole, kuigi sul tuupijaks armastust ja annet on, nagu wanast juba märkasin. — Aga sa oled ju ka kirjanikuks hakanud, Tiit. Ära arwa, et sinu nowellid mul tundmata on — ostsin teised kohe, kui waateaknail silmasin. Mind huwitab ju kõik, mis Piibelehega kudagi ühenduses seisab.

Piibeleht
on kapi awanud ja lehitseb sealt wõetud raamatuid.

Kuule, Sandri, kas wõiks mõnda üten