— 255 —
sõrmega üles sinise õhu sisse, mille taga orja-ikke ja kubja-kepi all wingerdawale talupojale kord kõige maapealse kannatamise eest igawene tasu hiilgawa elupõlwe näol pidi osaks saama. Sel mehel, kelle mälestust meie-aegsedgi rahwuslased halbis isiku-kultuses „isa Jannseni“ nime all kumardawad, oli süda, ühel ajal, kus riigiwalitsuselgi Balti talupoja kisendawast hädast hale meel oli ja kus wõeraste rahwuste liikmed sule kätte wõtsiwad, et püha Maarjamaa wäljakannatamata olusid põhjani hukka mõista — „isa“ Jannsenil oli sel ajal isa-süda, lehest kõiki appihüideid wälja jätta wõi neid rahulolemise-manitsuste sisse ära uputada. Ta jutustas oma lugejatele pikalt ja laialt kirikuõpetajate ametipühadest, mõisnikkude heategudest, Saksa laulupidudest ja kõigest muust, muudkui mitte talupoja hirmsatest rendi- ja orjuse-oludest. Junkritest, pappidest ja kodumaa wägiwalla-ametnikkudest rääkides lisati ikka mõni küirutaw ja kintsupaitaw „armas“, „aus,“ „kallis“, „kõrge“ juurde.
Selles lehes nüid, mille soowitajad muidugi kirikherrad ja rnõisasaksad oliwad, põletati waene Maltswet waleprohwetina tuleriida peal ära. „Perno Postimees“ tõi waimulikkude meeste, wist wennaste koguduse, ringkonnast mitmest numbrist läbi ulatawa ässitusekirja Juhan Leinbergi kohta, mis tema wangiwõtmise üle hästitawat ja parastawat rõemu awaldas ning kõiksugu kristlikkudest toorustest kubises. Et tema usu wastu, mis piiblist kuidagi lahku ei läinud, midagi asjalikku ette ei wõidud tuua, siis püiti peaasjalikult Maltsweti isikut, ta inimlikku au kõige mustema laimusopaga ära rüwetada.
Maltswet luges, kui ta Antsuga üksina kongi jäänud, wagast lehest järgmisi armsaid südame-awaldusi, mis toimetuse sissejuhatusega algasiwad. Selles nimetati Leinbergi „eksind loomaks“ ja „ahwi-prohwetiks“ ning tähendati, et „üks armas Järwa sõbber“ kirja läkitanud. Kui siis kirjas eneses ära oli jutustatud, kuda Maltswet awaliku pettuse, warguse ja salakauba müigi läbi Loo kõrtsis rikkaks saanud ja kuda ta Tallinnast Järwamaale elama asunud, kus ta „häbemata koer“ ennast prohwetiks Joanneseks tunnis-
