— 436 —
rahwa“ kallal weel suurema hooga tööle, kui siiamaani. Kirikuõpetajad — kirjutab Gustaw Malts oma mälestustes — noomisiwad kogudusi walwata ja paluda, sest kurat olla nüid wägewasti rahwast eksitamas, nagu neid wiletsaid eksinud hingesid, kes oma kalli kodumaa ära põlata ja, endi mõisawanemate ja õpetajate isalikust hoiatusest hoolimata, waleprohweti läbi pimestatud silmadega suisa õnnetuse ja häda sisse kippuda, et ihu ja hingega hukka minna… Nõnda ja weel palju tüsedamate sõnadega jutlustati terwe talwe ja kewade ka Järwa-Madise kiriku kantsli pealt. Seekord ei olnud Madise kiriku peal päris õpetajat, sest pastor Hirschhausen oli pikema haiguse järele kewadel hingusele läinud ja need rahwa-noomijad oliwad wõerad kirikuherrad, kes Madises aeg-ajalt jutlust käisiwad ütlemas. Iseäranis püidis üks noor kandidat, naabrikihelkonna Jaani õpetaja Gebhardi poeg ja pärastine järeltuleja, kes Madise aseõpetaja kohusid hakkas täitma, oma muidu nii magedas jutluses rahwast wõimalikult rohkesti kuradiga kollitada, kes oma abilistega talupoegi meeletumale wäljarändamisele eksitada…
Et Maltsweti usuliste saadikud Peterburis tõesti midagi toime saatnud, sai sakste suureks meelemõruduseks peagi ilmsiks, ehk küll maltswetid ja nende saadikud ise seda otsust palju waremini ootasiwad ja tema wiibimine neid juba kartusega täitis. Nad ei teadnud ju, kui pikk bürokraadiline tee säherdusel ametlikul kirjal ära käia oli! Wiimaks ometi, küinla-kuu keskmistel päewadel, tuli kuberneri käest haagi-kohtunikkudele teatus, saadikud mingu kuberneri kantsleisse wastust kuulama, mis Keiser nende palwekirja peale 16. januarist andnud. Ühtlasi kirjutati, nagu saadik Malts tõendab, haagikohtunikkudele ette, seda paragrahwi talurahwa-seaduses, mille järele walla liikmetest ainult 5 protsenti wälja wõisiwad rännata, tähele panemata jätta ning Krimmi asumiseks kõigile luba anda, keda mitte kindlad kohustused sellest tagasi ei hoia.
Minule anti mõisa poolt talitaja kaudu käsk, kohe Tallinna minna — kirjutab Orgmetsa saadik. Kuda oli aga kuberneri teatus meie baroni herra silmad laiali kiskunud.
