— 44 —
wastu ilma sõpruslise sidemeta, ilma wennalise soojuseta, ilma ühendawa kaastundmuseta. Need trööstijad seisiwad temast kõrgemal, ta pidi nende poole üles waatama. Nad seisiwad temast seltskondliselt ja waraliselt, meele ja waimu poolest ülemal, ilma et nad waewaks oleksiwad wõtnud, tema juurde alla tulla. Talupoeg märkas kõrkust, käskiwat olekut, nuusutas ülemust, ja mis tema usaldusele täielise lõpu tegi, oli see, et ta oma trööstijaid nende wõimudega tundis ühenduses olewat, mis temale head ei soowinud, millede poolt kõik häda tuli. Isegi need rahwalikumad trööstijad ja tõotajad, kes tema külle all töötasiwad, tema rüpest pärit oliwad, eraldasiwad endid läbistikusest talupojast, talurahwa mustast paljusest, seda wõrt, et ta neid enam omadeks ei wõinud pidada, ning ka see eraldamine põhjenes osalt waralise, osalt waimlise ja meelelise lahk-oleku peal, ja niisugune wahe on alati wastastikuse usalduse haud. Kus ühisel waimuwäljal liikisid luuakse, kihtisid ehitatakse, klassisid soetatakse, seal ei kaswa ühenduse-wili, seal mühab umbusalduse lämmataw umbrohi.
Need isikud, kes endid rahwa hingekarjaseks kutsusiwad, ei olnud seda mitte. Karjane seisab karja juures ja karja seas, kirikherra aga troonis rahwast kaugel, kogudusest küinimata kõrgel. Karjase esimene kohus on, oma karja hea käekäigu eest hoolt kanda; kirikherra mõtles kõige pealt, ja enamisti ainult, iseenese tulude peale. Õige karjane püiab karja hädas aidata, teda waenlaste wastu kaitsta; kirikherra aitas häda edasi kesta, sest et ta talupoja wastaste poole hoidis, nende kasude eest seisis. Karjane ei olnud mitte lihtlabane karjane, waid uhke herra. Ta polnud mitte kaastundlik, heldemeelne sõber, waid kõrk ja wali peremees. Talupoeg ei leidnud mõisniku ja kirikuõpetaja wahel muud wahet, kui et esimene teda witsadega, teine sõnadega nuhtles. Esimene peksis, teine noomis. Muidu oliwad mõlemad mõisnikud, mõlemad suuremaa-omanikud, orjade pidajad, suur-peremehed ja suur-herrad. Ja kui niisuguseid nägi talupoeg neid alati käsi-käes kõndiwat ja ikka teedel, mis talupoja omadele ristamisi ja otsekohe wastu käisiwad. Mõisnik ja
