Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/725

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 724 —

wilist rahasumma kokku kraapima, mis selle eest hoiaks, et tema meelest nii kasulik kaup nurja ei lähe.

Õnnetus ei jäänud tulemata. Selgus warsti, et Köleril, kes suurema osa maast, 6700 dessatini, oma nime peale lasknud kirjutada ja keda rikkaks meheks peeti, rohkem raha ei olnud, kui ainult paari tuhande rubla ümber. Tema oli kaupa tehes kergemeelselt laenude peale lootnud, muu seas ühe wäga uduse laenu peale. Üksikute isikute ärilist era-asja tolleaegse mõttewiisi järele rahwusliseks ettewõtteks tehes, pööras prohwessor Köler kodumaal Aleksandri-kooli asutamise peatoimekonna poole soowiga, et temale nim. kooli heaks korjatud kapitalist Kuntaugani mõisa peale 30,000 rbl. laenataks. Kirikuõpetaja Hurt, peatoimekonna esimees, oli esiotsa laenu poolt, lõi aga, kui kuulis, kuda mõisaostmise tingimistega lugu oli, laenu wastaseks, mille tagajärjel Aleksandri-kooli asutamise-komiteedes ning Eesti ajakirjanduses äge suu- ja sulesõda laenu eest ja laenu wastu, lahti peases, kuni Köler sunnitud oli, laenu soowist taganema.

Kui 19. januaril 1883 eelkontrahis ära määratud maksutähtaeg kätte jõudis, oli küll wähematel ostjatel, igaühe maaosa suurust mööda, tarwiline raha koos, mitte aga peaostjal Köleril. Hukatus oli seega kõigil käes. Weel peaseti sellest seeläbi, et müijad maksu termini paari nädala wõrt edasi lükkasiwad, kuid ostulepingut nüid weel raskemate tingimiste peale rajades. Selle aja sees läks õnnetumatel korda, Tarhani asunikkude käest nende maa peale 20,000 rbl. wõlgu saada, kuna Köler sõprade käest ka 10,000 rbl. laenas. Aga mõne aasta pärast tuli asjale ometi hale ots. Ostjad ei jõudnud müijate wastu oma kohuseid täita ja kaotasiwad mõisa. Hädawaewalt oliwad Tarhani mehed waheajal suurema osa oma laenust tagasi saanud.

Aasta enne Kuntaugani ostmist, 1881, oleksiwad needsamad inimesed enam oma jõu kohase, 2200 dessatini suuruse, mõisa märksa kergemate maksutingimistega ja 29-rublase dessatini-hinnaga kätte saanud, kui nad mitte „oodata“ — ikka weel oodata — poleks tahtnud! Nõnda läks neil see tulus koht — Sawtschereki mõis Tarhani asunduse lähe-