— 90 —
wad minu sõnu naeruks teha; aga see, mis sa siin praegu waleks pead, on õige, kui seda ka sõnadega, nagu „weriworst“ ja „käkk“ püitakse pilgata… Sa kuulsid, armas risti-õde, minu tänasest lugemisest, et kirjas mitmedgi õpetused on, mida meie ei täida, mille järele meie ei ela, sest et meie usu tegijad ja puhastajad neid tähele pole pannud ja meile seaduseks pole teinud. Ühest niisugusest seadusest, mis ülesse on pandud apostel Peetruse raamatu 3. peatükki, kõnelesin ma täna pikemalt. Seal seisab — ma kordan sulle pühakirja sõnu — 1. kuni 4. salmini naiste kohta sõna-sõnalt:
‚Nõndasamuti teie naised, kuulge oma meeste sõna, et kui mõningad on, kes seda sõna ei usu, naiste elu läbi wõiksid saada ilma sõnata õige usu poole, kui nemad teie puhast elu Jumala kartuses tähele panewad; kelle ehte ei pea wäljaspool olema ei juuste palmitamises, ei kulla ümberpanemises, ega riiete ehitamises; waid südame salaja inimene, hukka minemata tasase ja waikse waimu kombes; see on kallis Jumala ees.‘
„Meie kuuleme siin, et püha Peetrus naistele igasuguse wälispidise ihu-ehtimise selge sõnaga ära keelab; muidugi käib see keeld ka nende kohta, kes naisteks tahawad saada, see on, tüdrukute kohta, sest eks ka nemad pea „puhta eluga, tasase ja waikse waimu kombega“ meestele, kellega nad kord abielusse heidawad, eeskujuks olema, et mehed „wõiksid saada ilma sõnata õige usu poole“. Ja kui ihu-ehtimine ja riiete-uhkus naisterahwale ära on keelatud ja patuks loetud — miks siis mitte ka mehele, kes naisega üks ihu ja üks hing peab olema?
„Nõnda siis rääkisin ma teile täna ühest uuest õpetusest, ühest õpetusest, mis meie waimulikud mehed meile õpetama on jätnud, ja ometi seisab see õpetus kirjas ülewal, ja meie teame, et mis kiri õpetab, meile käsuks ja seaduseks peab olema.
„Just niisama seisab aga kirjas ülewal, et inimene werd ei pea sööma, sest weri on looma hing. Ma tahan
