— 92 —
Wärisewate näppudega soris ilus noorik paksu raamatut, ning ka ta pehme, hingeline heal wärises, kui ta õhetawal palgel lugema hakkas.
Kõik kuulasiwad teraselt.
Anu luges sõna-sõnalt sedasama, mis Maltsweti suust juba kuuldud. Siis järgnesiwad Maltsweti juhatust mööda weel mitmed teisendid Moosese 3. ja 5. raamatust, nõnda kui:
‚Ja igaüks Israeli sugust ehk wõeraist, kes nende seas aset on, kes mingisugust werd sööb, selle hinge wastu, kes werd söönud, tahan ma oma palet panna ja seda oma rahwa seast ära kaotada!…‘
‚Ja igamees Israeli laste seast ja wõeraste seast, kes nende seas aset on, kes püiab ühe elawa lojukse ehk linnu, mis sünnib süia, see peab selle werd ära walama ja seda mullaga katma.‘
‚Aga werd ei pea teie mitte sööma: maa peale pead sa seda walama nõnda kui wett!…‘
Ja lõppeks: ‚Aga ole wahwa, et sa mitte werd ei söö, sest weri on hing, ja sa ei pea mitte hinge sööma lihaga!‘
„Teie näete nüid, kui paljudes kohtades ja kuisuguse walju sõnaga Jumal ise ja tema käskude kuulutaja Mooses weresöömise keeldu kinnitawad, ja meie peaksime tohtima nii kõwast keelust mööda minna!“ hüidis palwemees kõrgendatud healega. „Aga ma tahan teile weel paar õpetusesõna Uuest testamendist ette tuua, mis näitawad, et ka uue seaduse mehed weresöömist ärakeelatud jõleduseks tunnistawad. Apostlite tegude 15. peatükis ütleb Jakobus muu seas:
‚Seepärast arwan mina, et neile, kes paganate seast Jumala poole pöörawad, mitte ei pea tüli tehtama, waid et neile peab kirjutama, et nemad hoidwad wõeraste jumalate roojastamise, ja pordu-elu, ja äraläkatatud lojuste, ja were eest…‘ „Ja sedasama kordawad kõik apostlid ja koguduse wanemad, kui nad sellessamas peatükis Antiohkia- ja Siiria- ja Kilikiamaa usuwendadele kirjutawad:
‚Et teie peate hoidma wõera jumala ohwrite ja were, ja äraläkatud lojukse ja porduelu eest…‘
