Lehekülg:Rahvuskogu kodukord 1937.djvu/11

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

- 11 -

Koosoleku juhataja võib oma korraldusega kuulutada vaheaja, kui koosolek on kestnud üle juhatuse poolt määratud aja või kui seda nõuab arutusel oleva küsimuse mõne asjaolu selgitamine, millega koosoleku juhataja oma tegevuses takistatud.


7. peatükk.
Eelnõude arutamine.

1. jagu.
Eelnõude Rahvuskogule esitamine.

§ 46. Põhiseaduse ja muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduste eelnõude algatamise õigus on Riigivanemal või vähemalt 28 Esimese Koja või 14 Teise Koja liikmel.

§ 47. Põhiseaduse ja seaduseelnõud esitatakse tarvilikul eksemplaride arvul jagamiseks Rahvuskogu liikmeile. Rahvuskogu liikmete poolt algatatud eelnõud paljundatakse Rahvuskogu kantselei poolt.

§ 48. Paragrahv 46 korras algatatud eelnõude kohta otsustab Rahvuskogu üldkoosolek, nende arutamise aluseks võtmise küsimuse. Algatatud eelnõud, mis üldkoosoleku otsuse kohaselt ei ole võetud arutamise aluseks, jäävad materjalideks arutamise juures. Samuti jäävad materjaliks eelnõud, mis algatatud pärast üldkoosoleku otsust.

Kui arutamise aluseks on võetud Riigivanema või Esimese Koja liikmete poolt algatatud eelnõu, siis antakse see Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse poolt Esimesele Kojale. Kui arutamise aluseks on võetud Teise Koja liikmete poolt algatatud eelnõu, antakse see Teisele Kojale.

Eelnõu teisendid antakse vastavalt Teisele või Esimesele Kojale.

Kodade juhatuste korraldusel antakse eelnõu või selle teisend komisjonidesse, kes kohe pärast algeelnõu või teisendi