Mine sisu juurde

Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/12

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Katse on karistatav.

§ 59. Süüdlast pettuse abil hääleõigusliku kodaniku kallutamises rahvahääletamisel hääletama oma õige tahtmise vastu või tühiselt, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 60. Süüdlast hääleõiguslikule kodanikule või ta perekonnaliikmele ainelise või isikliku kasu pakkumises, lubamises või andmises mõju avaldamiseks rahvahääletamisest keeldumiseks või neist osavõtmiseks teataval viisil, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

Sama karistuse alla langeb süüdlane käesolevas paragrahvis tähendatud kasu vastuvõtmises, kui ta on hääleõiguslik kodanik.

§ 61. Süüdlast rahvahääletamise seaduspärase kihutustöö takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku surve kaudu, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 62. Süüdlast rahvahääletamise korraldamise või läbiviimise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või võimu kuritarvitusega, karistatakse:

vangimajaga mitte üle kolme aasta.

Kui sama tegu saadeti korda mitme relvastatud isiku poolt, karistatakse süüdlast:

sunnitööga mitte üle kuue aasta.

§ 63. Süüdlast korduvalt või valenime all rahvahääletamisest osavõtmises või muul viisil rahvahääletamise moonutamises, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 64. Paragrahvis 57–63 ettenähtud süütegude kohta kohaldatakse Kriminaalseadustiku üldosa.

§ 65. Paragrahvis 57, 59, 60, 61 ja 63 ettenähtud süüteod alluvad jaoskonnakohtunikule, § 58 ja 62 ettenähtud süüteod aga ringkonnakohtule.


II.

Käesolev seadus hakkab maksma avaldamisega.

Tallinn, 8. jaanuaril 1936.


K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.