Lehekülg:Riigi Teataja, nr 1 27.11.1918.djvu/2

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
2
Nr. 1
„Riigi Teataja”

Eesti! Sa seisad lootusrikka tulewiku läwel, kus sa wabalt ja iseseiswalt oma saatust wõid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus walitseks, et olla wääriliseks liikmeks kulturarahwaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esiwanemate higi ja weri, mis selle maa eest walatud, nõuab seda, meie järeltulewad põlwed kohustawad meid selleks.

        Su üle Iumal walwaku
        Ja wõtku rohkest õnnista
        Mis iial ette wõtad sa,
        Mu kallis isamaa!
    Elagu iseseisew demokratline Eesti wabariik.
    Elagu rahwaste rahu!
    Tallinnas, 24. weebr. 1918.
        Eesti Maapäewa Wanemate Nõukogu.


Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust.

Eesti Maanõukogu otsustas 15./28. nowembril 1917:

1) Eesti Maanõukogu tunnistab ennast Eestimaa ainsaks kõrgema wõimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele Eestimaal tuleb käia, kuni Maanõukogu poolt demokratlise walimiseseaduse põhjal wiibimata kokku kutsutaw Eesti Asutaw Kogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates maal lõpulikku seadusandlist ja walitsuslist wõimu luua.

2) Igasugused määrused, käsud ja dekredid, tulgu nemad kelle poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Asutawa Kogu kokkuastumiseni makswad ainuüksi siis, kui Eesti Maanõukogu nemad wälja on kuulutanud, kuna wastasel korral neid mitte ei tule täita.

3) Seks ajaks, kui Eesti Maanõukogu mitte koos ei ole, antakse Maanõukogu juhatusele ja Wanematekogule ühes Maawalitsusega, kui Eestimaa kõrgema wõimu esitajale, õigus rutulikka määrusi ja käskusid Eestimaa elu korraldamiseks wälja kuulutada ja maksma panna, kuni Maanõukogu kokku astudes nende määruste kohta oma otsuse annab.


Wanematekogu otsus Päästekomitee loomisest.

Maanõukogu Wanematekogu otsustas 19. weebruaril 1918:

Asutada kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normalsete olude loomiseni kõik riiklik wõim anda. Päästekomitee liikmeteks walida K. Päts, I. Wilms ja K. Konik.


Päästekomitee päewakäsk Ajutise Walitsuse loomisest.
Päewakäsk nr. 5.

Eesti Ajutise Walitsuse kokkusead on järgmine:

1. Ministrite nõukogu esimees ja siseminister Konstantin Päts.
2. Ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister Iüri Wilms.
3. Wälisminister Iaan Poska.
4. Sõjaminister kindralstaabi oberst Andres Larka.
5. Raha- ja riigiwaranduste minister Iuhan Kukk.
6. Kaubandus- ja tööstusminister Päts.
7. Põllutöö- ja toitlusminister Iaan Raamot.
8. Teedeminister Ferdinand Peterson.
9. Töö- ja hoolekandmise minister Willem Maasik.
10. Haridusminister Peeter Põld.
11. Saksa rahwusasjade minister — ajutiselt waba.
12. Rootsi rahwusasjade minister — ajutiselt waba.
13. Wene rahwusasjade minister — ajutiselt waba.

    Tallinn, 24. weebruar 1918.
        Maapäewa Wanemate Nõukogu nimel:
            Eestimaa Päästekomitee.


Eesti Ajutine Walitsus Eestimaa rahwastele.

Eesti Maapäewa Wanemate Nõukogu kuulutas 24. weebruaril s. a. manifesti läbi Eesti iseseiswaks demokratliseks wabariigiks ja andis kõrgema wõimu kolmeliikmelise päästekomitee kätte, kes Eesti Ajutise Walitsuse kokku seadis ja wälja kuulutas. Eesti Ajutise Walitsuse wälissaatkonna ettepanekul tunnistasid liitriigid Eesti Maapäewa tegelikult iseseiswaks ainsaks kõrgemaks wõimuks Eestis.

Seega annab Eesti Ajutine Walitsus teada, et ta oma takistatud tegewust uuesti on alganud ja awaldab järgmist:

1. Lähematel päewadel astub kokku Maapäew, kelle peaülesandeks on Eesti Asutawa Kogu kokkukutsumine üleüldise, ühetasase, otsekohese, salajase ja proportsionalse hääleõiguse põhjal.

2. Kõik üleüldise walimiseõiguse alusel walitud maa-, linna- ja wallaomawalitsuse asutused peawad ajawiitmata oma katkestatud tegewust jatkama juhatuse järele, mida Ajutise Walitsuse wolinikud kohtadel annawad. Wahepeal tegewuses olnud ametiasutustelt ja isikutelt tuleb asjaajamine üle wõtta.