Lehekülg:Setukeste laulud sissejuhatus r1.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Eeskõne

Setu rahvas ehk Setukezed on küll oma arvu poolest üks pizukene oza Eesti rahvast, — neid on umbes arvates praegu ainult 16.500 hinge —, aga Eesti muinasaja ja izeloomu tundmizeks on nemad väga tähtsad. Nemad on ezivanemate vanast uzust ja arvamizest, kombetest ja viizidest palju kindlamine kinni pidanud, kui kõik tõized Eestlazed, tänaze päevani. Vanad laulud ja jutud, mis Eesti- ja Liivimaal ju ammu on unustatud ehk nagu tähtsuzeta ja põlatud prügi kolikambrise pandud, kust neid üksnes himukad ja väzimata uurijad vaevaga välja toovad, — on Setukeste maal veel nüüdki täies auus olemas igapäevazes elus niisama pruugitavad, kui igapäevane leib ihu toitmizeks. Setukene ja ezivanemate mäleztused on lahutamata. Nende mälestuste seest otsib ja leiab Setukene oma rõõmule ülendamist, oma kurbtuzele kustutamist, — ezivanemate õpetuzed on tema elupeegel ja piibel. See ei ole siis ime sugugi, et teaduzemehed Setumaale rändavad, — see maa on neile vana aja ja muinasasjade tundmizeks kullakaev.

Praeguze raamatuga hakkavad Setukeste laulud ilmuma, mis ma ozast ize olen korjanud, ozast lahked vanavara töötegijad mulle on saatnud, Laulud on ette kahe köite pääle ära arvatud. Praeguzes ezimezes köites ilmuvad Setukeste jutustavad laulud ehk nagu Setud ize ütlevad, nende vanad laulud; tõine köide toob lüürilized laulud, s. o. niisuguzed laulud, mis mitmesuguzid inimeze tundmuzi luulelizel kombel ette kannavad. Setukesed ize nimetavad neid lauluzid kõrra ehk korra-lauludeks, mis siis lauldakse, kui elus juhtuv kord üht ehk tõist nõuab ehk sallib. Siia käivad kõik pidude laulud, nagu pulma- ja surmalaulud, töö- ja talgulaulud, õpetamize, pilkamize ja naljatamize laulud , j. n. e.

Ezimezele köitele olen Setumaa kaardi juure lizanud, kus kõik Setu külad suuremat oza pääl on, ainult mõned puuduvad. Setukeste krunt on kaardi pääl tumepunane, Venelaste eluazemed on rohilized,