Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/17

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Mõtlesin minna,“ vastas Indrek.

„Aga ärge te metsa minge, seal on aina need mässukoosolekud. Minu meesterahvas käib ikka seal kandis. Ma olen talle küll öelnud, et mine oma vigase käega kuhugi mujale, viska end mättale või männi juurele, puhka rahulikult ja tule õhtul ilusti koju tagasi, aga ikka sinna poole, kus on politsei ja kasakad, nagu ei saaks ilmas nendeta läbi.“

Indrek ei vastanud midagi, aga endamisi lausus ta: „Peab tingimata minema vaatama, mis seal õige on.“ Nõnda ta läkski ühes Otstaavliga. Aga sama hästi oleks võinud ta minna üksinda, sest niipea kui nad jõudsid linnaservale, paistsid igalt poolt inimesed, kes liikusid teatud suunas — üksi, kaksi, aga ka tropikaupa. Kõik tõttasid kuhugi, nagu oleks õhus helisenud salajane kutse. Heinategu oli paiguti pooleli, loog krõbises tasakesi päikese ja tuule käes kuivades ning heitis möödujaile uimastavaid lõhnu ninna, aga ükski ei pannud seda tähele, ükski ei peatunud silmapilgukski, nagu oleksid kõik muutunud pimedaks ja kurdiks ning kaotanud tänaseks haistevõime. Neid valdas ainuke aje: tõtata sinna, kuhu tõttavad kõik, sest tõotatakse kergendust vaevatuile ja koormatuile juba siin maa peal.

„Näed sa, kuis trügivad kõik ühte külge,“ ütles Otstaavel inimesi tähendades. „Katsuks politseiga neid kaugele metsa kokku ajada, ei saaks, miski hinna eest ei saaks, aga nüüd lähevad — mehed ja naised, poisid ja plikad. Seal eemal see triibulise seelikuga on tingimata mõni vana eit, aga ka tema poeb, nagu palvetundi. Ja õieti palvetund see ongi. Uus usk, ütleb meie vana, et kui politsei ära kaotada, siis tuleb õnn ja rahu maa peale. Nii ütleb ta. Aga mis on politsei?“ targutas Otstaavel värske heina lõhnas. „Munder, muud midagi. Tähendab, munder maha ja asi korras, rahu majas, eks? See on sama lihtne, kui täkust ruun, sõnnist kabu teha, veel lihtsam, ainult et mundri võib uuesti selga panna, kas või uue mundri ja politsei on jällegi valmis, aga ruunast täkku juba enam ei saa; oinas on igavene seisus, jäära ausse ta enam ei tõuse, uted ei tõsta. Munder on peaasi. Meil oli mees, kes tahtis naist võtta,

17