Lehekülg:Tõde ja õigus III Tammsaare 1931.djvu/261

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

armastanud sandarme ega kasakaid. Selle eest sai ta surma revolutsioonilises võitluses, kui tuli pühapäeva õhtul jalutamast, raamatumapp kaenla all. Ja ärge arvake, et ma naljatan. Koguni mitte. Kuul, mis talle surma tõi, oli määratud niiöelda revolutsionääridele. Ka Bõstrõi oli revolutsionäär, sest tema ei langenud sotsialismi ees minestusse ega käinud saksa lauakirikus. Nii et oli üsna õige, kui vene soldat ta jalutuskäigul maha põmmutas. Mõistate? Noh, aga enne seda, kui ta langes revolutsionäärina, tema oli laenanud minule nii mõnegi kenakese summa ja seda ainult sõbra mehe poolest, niiöelda peost pihku, ei kirja ega kohut. Saate aru? Aga nüüd, kus sugulased jagavad tema varandust, peaksin mina kui korralik inimene saadud raha neile välja maksma, sest see pole nüüd enam minu vana ametivenna Bõstrõi raha, vaid tema sugulaste oma, eks ju? Noh, ja mina? Arvate, et ma läksin ja ütlesin, et olen saanud nii ja nii palju ning luban maksta siis ja siis? Või arvate teie, et sugulased oleksid minu poolt soovitud tähtaegadega nõus olnud? Nad oleksid mult raha kohe nõudnud. Ja kust ma seda oleksin võtnud? Ning siis? Oksjon! Tähendab — minu raamatud. Aga kes neid ostab? Ei keegi. Nii et nemad ei saaks raha, minu raamatud läheksid heeringamüüjatele, kes jaotavad nad leht lehelt rahvale välja. Teie suremata teosed muidugi ka,“ naeris Viljasoo Indrekule ja kirtsutas nina, nii et naerust sai irvitamine. „Iseenesestki mõista, et see oleks olnud puht lollus. Siis mõtlesin ma, et annan õige selle raha sõjariistade muretsemiseks, sest selleks ju korjatakse raha. Aga ka sinna oleks pidanud suurema summa korraga andma, muidu pole mõtet. Kuid see polnud ainukeseks takistuseks, vaid veel muud. Mina mõtlesin nimelt nõnda: hea küll, mina annan raha ja nemad ostavad sõjariistad, aga kes hakkab neid tarvitama? Minust endast asja ei ole, teistest, keda tunnen, ka ei ole. Kröösus on ainukene, kes julgeb revolvri vähemalt taskugi pista või ta sealt välja võtta, aga lasta ei julge temagi, või kuigi laseks, siis tingimata mööda, igatahes mitte mõne sandarmi või nuhi pihta. Temal on revolver ai-

261