Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/129

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Vähe puudus, siis oleksin ühe kõrvaga jäänud.“ Ja nagu tahaks ta uuesti katsuda, kas ehk Karin ei jaksa tal kõrva peast ära tõmmata, haaras ta tema enne päralejõudmist veel kord peaaegu endale sülle ja suudles. Aga kuna Karin teadis, et tema nõdrast jõust Paralepa kõrvade vastu ei piisa, ei katsunudki ta neid enam rebida. Selle asemel mõtles ta ainult:

„Mis sest, et sa mind suudled, ega ma sind ikkagi ei armasta.“

129