peaajju, aga nüüd oli kõik nagu üle kogu keha laiali valgunud. Üksi jäänud, ta hakkas uuesti kõike korjama ja koondama. Ning et ta polnud Ida vastuse ja seletustega rahul, siis astus ta proua Itami poole sisse. Õieti oli see teatud pettemäng, sest tema ei läinud sinna lausalise teadmisega, et omast asjast rääkida. Ei, seda mitte, sest tema tahtis oma esialgsest otsusest kinni pidada, et ta kõneleb oma hädast ainult Idale. Proua Itami poole läks ta selleks, et tema lapse kõhu kohta teateid saada ja et talle jutustada, kuidas ka tema, Karini lapsedki usuvad juba Itami poisu tervenemist. Aga muidugi, kui juba Karin kord oli kohal ja oli saanud lapse kõhu üle täpsed teated ning oli rääkinud ka kõigist teistest uudistest, siis oli nii loomulik, et ta tõstis muu seas põhimõttelise küsimuse, kas mehele üldse midagi rääkida või ei.
„Aga Karin, kallis,“ lausus proua Itam oma maheda häälega, „mehed ei saa ju meist aru, milleks neile rääkida. Muidugi, kui just peab ja ilma selleta ei saa, siis on teine asi, sest see on paratamatu, aga…“
„Kui asi neile täiesti, täiesti selgeks teha, kas nad siis ka meist aru ei saa?“ küsis Karin.
„Ei, kallis, ei kunagi,“ kinnitas proua Itam. „Ja kuigi nad viimaks ütlevad, et nad meid mõistavad, siis võid sa kindel olla, et nad mõistavad meid võõriti. Nõnda on meestega.“
„Aga kui ma, näiteks, olen midagi teinud ja selle puhtast südamest üles tunnistan, lihtsalt ütlen, et armas mees, ma olen süüdi, kas siis mees sellest ka aru ei saa?“ päris Karin edasi ja lisas siis: „See on ju ükskord nii lihtne, et iga lapski saab sellest aru.“
„Laps saab sellest muidugi aru, aga mees mitte,“ vastas proua Itam. „Sest mees kuulab su ilusasti ära ja mõtleb kohe: nojah, selle asja ta tunnistab üles, sest see oleks niikuinii välja tulnud, aga mis võiks küll peaasi olla, mille varjamiseks ta selle tühise asja üles tunnistab? Justament mõtlevad mehed nõnda. Nemad arvavad alati, et meie tunnustame tühja-tähja ainult selleks, et midagi palju suuremat ja tähtsamat varjata ja et nemad üldse näevad kõiges ainult tühja-tähja, siis pole