rakas ja tööloom põlvitaks ja paluks. Paluja peab olema väike ja väetike, nii et temast hakkaks hale meel.“
„Armas Ida, anna andeks, aga sina oled hirmsasti ajast ja arust läinud,“ ütles Karin. „Sina arvad, et mehel hakkab naisest hale meel. Eks oota! Iseasi, kui on armastus…“
„Aga mul on ju armastus!“ hüüdis Ida vahele. „Alles nüüd ma tunnen õieti, kuis ma teda armastan. Sest mõtle ometi, mul on sellestki pisut hea meel, et ma selle tüdrukuplika hambaid plombeerisin. Midagi on ikkagi minult nende juures, nende vahel, mõtlen ma, päris kahekesi ei saa nad kunagi olla. Ja kui ükskord mees tema hambaid ravib — seda peab ta tingimata, sest tüdrukul olid väga halvad hambad, nii et ta isegi ei või kuigi suur asi olla — sellepärast siis, kui mees tema hambaid parandab, pean mina talle tingimata meelde tulema, nii et ta mõtleb: Idal olid palju paremad hambad. Niisukesed mõtted tulevad mul nüüd ja see on vististi armastusest.“
„Tingimata armastusest,“ kinnitas Karin, „aga mehel tuleb ju hale meel ainult siis, kui tema ise armastab, mitte kui naine. Naise armastus ei pane meest aevastamagi. Tead, mis minu mees ütleb, kui ma räägin oma armastusest? Ta ütleb: nojah, sa räägid mulle oma armastusest selleks, et mina peaks sinu armastuse pärast nahast välja pugema. Aga poe ise, kui sa armastad, mis sa minust tahad. Ja siis ütleb ta veel: kui Kristus armastas inimesi, kas ta siis tuli inimeste juurde kiitlema oma armastusest ja neilt nõudma, et need roniksid tema armastuse pärast ristile? Ei, ütleb tema, sest kust võtta niipalju riste, kui kõik inimesed tahaksid Kristuse armastuse pärast ristile minna. Palju lihtsam on, et ristile läheb üks Kristus, nii et tema armastab ja tema läheb ka ristile. Nõnda ütleb minu mees ja ütlevad kõik mehed, sest ka Kristus oli mees. Aga ükskord ma küsisin temalt, et mis oleks siis olnud, kui Kristus oleks olnud naine? Siis, ütles tema, siis oleksid jumala inglid kogu inimsoo ristile naelutanud, sest nais-Kristus oleks inimestele öelnud: milleks ma teid armastan, kui te minu eest ristile ei lähe. Vaat’ nii-
