Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/139

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

teatest ometi, et meil siin Leigriga tegemist. Et Tõllu kirjeldusel võimalik ei olnud Tutki teateid kasutada, teen seda siin ühenduses Leigriga.

„Kord elanud Hiiumaal kaks venda, kes olnud väga suured ja tugevad mehed; teine olnud põllumees ja armastanud rahus kodu oinaste juures elada, teine armastanud rohkem reisida kui kodu olla; sellepärast tulnudki viimasel sagedasti tüli teiste rahvastega. Viimaks tulnud neil ka kodu kahevahel tüli. Noorem ütelnud oma vanemale vennale: „Kuule sa, vana Tõllus, kui sa ei taha rahus elada, siis mine ja ela seal, kus rahu kallis ei ole; aga meil on rahu kallis, ma tahan omastega rahus kuni elu otsani elada.“ Vanem vend pannud oma kimpsud-kampsud kokku ja läinud läbi Soela väina Saaremaale, kus parajasti vaenlastega tüli olnud (EKms V, 871).

M. Meiusilt saadud teisendi järele on Leiger koguni Tõllu poeg (E. 61 151; 61 166).

Hiidlaste arvates lööb nende Leiger jõu poolest Tõllu kaugelt üle, kui ka ühe teisendi järele esimene suuruse poolest „Tõllust märksa väiksem olnud“ (E. 61 037). Süldade kaupa toob Leiger metsast halge koju. A. Jakobson laseb Kalevipoja Neidri juurde minna (vrd. lk. 72). Hiidlased aga väidavad veel meie ajal:

„Leiger tulnud metsast halge raiumast, süld puid kummalgi käsivarrel, neli sülda taga. Tõllus olnud tema poole külla tulnud, et rammu katsuda. Leiger lasknud peeru nii, et ruudud kõik porisenud. Tõll hakanud seda kartma. Leiger käskinud külalisele aseme teha ja ta puhkama panna, kuid Tõllus pole julgenud puhkama heita ja hakanud põgenema. Leiger taga ajama, pole aga enam kätte saanud; siis visanud neljasüllalise palgi järele, mis veel praegu Saaremaa Sõru kurkas näha“ (EVR XXIV, 146).

Kuna Tõll huisapäisa vaenlaste kallale tungib, tagajärgi arvesse võtmata, näikse Leigri pilk kaugemale ulatuvat ja asjaolusid kaalutlevat.

„Tõllu naine Piret ja poeg olid õnnelikult Tõllu venna Leigri kodusse jõudnud, kus sellel Soonlepa soode vahel Vilivalla viderikus ilus elukoht oli. Leigri võõruspidu olnud suurepärane ning tore. Piduroad olnud kõige parema Hiiu koka, kuulsa Kõrgesaare Konnu valmistatud ja head viinad ning õlled pannud piduvõõrastel pead suitsema. Kui viimaks ka vana Tõll ise sinna jõudnud ja vanapagana röövitud kraami tagasi toonud, olnud rõõm seda suurem. Kui Tõll rääkis, kuidas ta vanapaganat vemmaldanud, kuidas poegki teda läbi õhu lendama pannud, kuidas Piret


137