(vrd. ka Jung, Muinasaja teadus II, lk. 83). Leigril, kes Tõllu sarnane pikk mees, ei jää muud nõu üle kui käpile lasta ja nii pead uksest sisse pista. Sel puhul vilksatab ta suust põlgusesõna kiriku kohta: koerakong.
Leiger sarnaneb kiriku hävitamise püüdelt täiesti Saaremaa vennaga ja võõramaa hiidudega (vrd. E. T. Kristensen, Danske sagn III, 121—213).
Kiriku ehituseks tarvilikku materjali kannab Leiger tavalisesti üksi ise kokku. Ühest teatest ilmub, et Leigril olnud, niisama kui Tõllul, poeg, õieti 3 poega, kuna Leigri naisest midagi ei teata. Leigri poja jõud ei ulatunud kaugeltki isa jõu vastu. Korra kandnud Leiger pojaga koos metsast kiriku tarvis paaripuid. Latva kandes nõrkenud pojal jõud. Leiger ütelnud seda nähes: „Tuleb aeg, mil inimesed ei jaksa enam nädalast leivakotti seljas ära viia!“ (EVR, XXI, lk. 7; E. 51 301). Säärast tulevikuennustust kuuleme muidugi hiidudelt. Nii näiteks ütleb Meklenburgis hiid tütrele inimeste kohta: „Need on meie äraajajad; nende eest peame taganema“ (Bartsch, Sagen aus Meklenburg, 32). Taanis ütleb hiid niisama: „Need ajavad meid eest ära!“ (E. T. Kristensen, Danske sagn III, 2). Hiidude ennustus käib tavalisesti ainult ühe sündmuse kohta. Lihtinimeste seas leidub isikuid, kes palju tulevasi juhtumusi ette kuulutavad; nii näiteks Eestis Mihkli kihelkonna tulevikuteadja (Eesti prohvet Järve Jaan, lk. 20—48).
Leiger esineb nagu kiviaja elanik, kuigi ta mõnikord, näiteks laeva ehitamise puhul, puid tarvitab. Sõjariistuks kahmab ta tavalisesti kive kätte, nimelt võitlustes vanapaganaga. Isapõlle ümbruses satuvad mõlemad teineteisega kokku. Nagu poisikesed teineteist lumepallidega loobivad, nii Leiger ja vanapagan teineteist mehiste raudkividega. Isapõlle väljal on alles praegugi teineteise poole loobitud mõlema raudkivid näha (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 142).
Teisendi järele tungib vanapagan Leigri kallale, eemalt Tahkona rannast katsudes vastast kividega trehvata. Leigri pihta ei satu ükski kivi, vaid kivid langevad mujale. Üks vanapagana visatud kivi leidub Kodustel, teine Reigi heinamaal, kolmas Lutsu soos. Vanapagan püüdnud ligemalt kokku puutuda Leigriga. Kui ta Isapõllele jõuab, laulab kukk. Nagu kukelaul alati, ajab see siingi vanapagana põgenema. Vanapagan on Leigri jaoks taskud kividega täitnud; põgenemisel rebenevad taskud ja iga tasku kohale jääb kivihunnik maha. (Eks. XXI, 6.)
142
