Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/18

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„tõllakivi“ leidub Saaremõisa Saareküla Pihlatsi ninal, osalt vette ulatudes (E. 50158).

Ühe teisendi järele sõitnud tõld sakstega Tõllu hauast äratamise puhul sealt ligidalt mööda. Vihane Tõll tõmmanud tõlla alt ratta ja visanud sellega; kas äratajate nuhtluseks või mingil muul põhjusel, ei selgu küllalt teadetest. Tõllaratas tormanud seitse versta edasi, kuni vastu kirikumüüri sattunud ja seal purunenud (Hurt III, 18, lk. 34; E. 5375). Missuguse kirikuga siin tegemist, ei selgu teadetest. Vist on Anseküla kirikut mõeldud, sest muud kirikud leiduvad palju kaugemal. — Teise teate järele sõdinud Tõll sõjas, tõllarattad relvana käes (Hurt III, 8, lk. 707).

Tõllu tõllaratta ja Saaremõisa tõllakivi kõrval tuntakse veel teisi tõllakive.

Keila kihelkonna Joal on niisugune „tõllakivi“. See tekkinud tõllast ja tõllas istuvast härrast. Nõid tulnud neile vastu ja moondanud härra ning tõlla kiviks (Hurt IX, 287; Jung, Muinasaja teadus III, lk. 92). Teine sarnane tõllast tekkinud kivi leidub Äksi kihelkonnas Vedu mõisa väljal (Eesti kohalikud muistejutud, 21), kus mingisugune „hall vanamees“, vist kõrgem olevus, vallarahvast piinava mõisniku kiviks moondab.

Kuusalu Juminda küla juures leidub kivi, millel Tõllu jälg öeldakse olevat. Kuidas Tõll Kuusalusse sattunud, selle kohta ei tea rahvasuu midagi (Eesti mütoloogia IV, lk. 310).

Et need kivid suurel maal leiduvad, kus paari Tõllu haudagi näidatakse, tekib tahtmata oletamine, et neid tõllakive Tõlluga kuidagi viisi vaja ühendusse seada, vaatamata selle peale, et suurel maal muidu Tõllu tegusid ei tunta. Hämaraks jääb, miks kivimürakaid muidu just tõllakivideks hüütakse, kui ka rahvaetümoloogia neid laseb tõllast olla tekkinud. Tahtmata tuleb siin meelde Tõlde mägi Saaremaal. Nime võime vaevalt „tõldadest“ tuletada, kui ka õige ligidal näib olevat seletada Tõldemägi = Tõldade mägi, nii siis mitmuse omastava kuju sõnast „tõld“. Saarlased teavad ometi seletada, nende Tõll puhanud mitmel puhul Tõldemäel ja Tõllu puhkamise pärast hakatud mäge Tõldemäeks hüüdma. Tõlde ehk Tõllu nime asemel võidi suurel maal, kus Tõllu sõna vähem tuntud, tuttavamat tõlla sõna tarvitada, aga kui selle oletamise jätame maksvaks, jääb ometi selgitamata, miks on kivid säärase nime saanud. See küsimus ootab igatahes lõplikku otsustamist; aga arvasin tarvilikuks tähelepanu selle nähtuse peale pöörata.


16