Körber väidab, et pärast seda, kui vaenlased Tõllu Tõllustest välja tõrjusid, kolinud Tõll Sõrve, kus ta Anseküla kirikumõisa alale künka otsa enesele elumaja ehitanud, viibides sedaviisi samuti nagu Tõllustes mere ligidal, mida ta endisest meriröövli-elust peale harrastanud (Oesel II, lk. 155). Missugune elukoht Tõllul Ansekülas oli, kas mõisa, karjamõisa või talu, selle kohta puuduvad teated.
Sõrve asunud, näikse Tõll oma endisest võimualast osa olevat kaotanud; ta jäi veel vist ainult Sõrve valitsejaks, kuna muu osa Saaremaad muude kuningate ehk vanemate valitsuse all seisis. Sõrves asudes oli Tõllul Ruhnu kapsa-aed ligidal. Hiiust kapsaste toomine sattus muidugi eksikombel Neusi teatesse (Beiträge zur Kunde I, lk. 111). Russwurm laseb Tõllu juba Tõllustes asumise puhul Ruhnust kapsaid tuua, kust tee pikem kui Ansekülast (Sagen aus Hapsal, lk. 11). Võimalik, et kapsaste toomist tuleb nii mõista, et Tõll loonud neid niihästi Tõllustes kui ka Ansekülas asudes.
Ansekülas asumise aegu ulatub Tõllu ala Nasva jõest ja Kuresaare lahest Tirimetsa poole välja (Hupel, Topogr. Nachrichten III, lk. 357), kuna nüüd Sõrve piir Salme jõeni ulatub. Imelikul viisil läheb Tõll Ansekülast väljapoole oma ala Kärla kirikut ehitama (Süda, S. Tõll, lk. 57).
Tõllu muistendite tundmine.
M. Körber, kes kõige rohkem on Tõllu aineid kokku kannud ja neid natuke arvustava pilguga katsunud sõeluda, kuna Süda töö ainult ehituskivide kokkukandmiseni ulatub, ilma et oleks püüdnud vähematki valgust sellesse labürinti heita, avaldab kahetsust, et Tõllu juttudest nii vähe on järele jäänud. Osalt arvab ta juttude kadumiseks seda asjalugu, et jutud vähem meelde jäävad, kui neid meetrilisel kujul edasi ei anta, nagu Kalevipoega (Oesel II, lk. 145). Siin eksib Körber. Jutte on ülepea kergem edasi anda kui laule ja nad seisavad paremini meeles kui laulud. Niisama eksib Körber väites, nagu oleks laulude kuju aidanud paremini Kalevipoega säilitada. Teame ju ometi hästi, et Kalevipoja lugusid ei ole enne Kreutzwaldi iialgi lauludesse punutud, vaid et need just juttude kujul seniajani on säilinud; ainult juhtumisi, mööda minnes esineb Kalevipoja nimi mõnikord rahvalauludes. Seega ei ole Tõllu lugude puudumine lauludes kaasa aidanud nende
18
