versta pikkune oleks olnud, oleks ta ulatunud üle kogu Eestimaa vaatama ja kõike silmama, mis seal sünnib.
Kui väinade ja lahe sügavust nimetasin, tähendab see nende praegust sügavust. Muiste igatahes võisid need väinad ja lahed palju suurema sügavusega olla. Nagu professor A. M. Tallgren väidab, olid Saaremaal pärast kiviaja lõppu, umbes 1700 a. e. Kr., loodussuhted hoopis teised kui meie päevil, juba sel põhjusel, et maapind tollest ajast peale on tõusnud ja meri taganenud. Saaremaal ja Muhus teeb tõusmine sellest ajast meie päevini 12—13 meetrit (Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. XIII kuni XIV). Seda maapinna kerkimist arvesse võttes ei või merepõhja kerkimist jätta tähele panemata. Tingimata on merepõhi samal määral kerkinud kui maapind. Kõige selle järele otsustades pidid väinad ja lahed Tõllu päevil palju sügavamad olema kui meie ajal. Kui oletada, et Tõll tõesti endisel Eesti iseseisvuse ajal on elanud, siis peaks meri tol ajal oma 10 jalga sügavam olnud olema kui praegu.
Kuna prof. Tallgreni tõenduse järele praegune Sõrvemaa kiviaja lõpul alles saar olnud (Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 2) ja Muhu enam kui poole väiksem pindala poolest, väidab rahvasuu, et vanapagan alles Tõllu ajal jõe Sõrve ja Saaremaa vahele tallanud (Oesel II, lk. 153; Eesti muistsed vägimehed, lk. 114) ja enne ühise Saaremaa küljest Muhumaa ära lahutanud erisaareks (Eesti Kirjameeste Selts V, lk. 370). Nende väidetega erineb rahvaluule täiesti arheoloogiast. Kahtlemata pakub arheoloogia siin asja valgustamiseks palju kindlamaid andmeid kui rahvaluule.
Tõllu jõud.
Tõllu suurest jõust annavad mitmed ta teod tunnistust. Nagu Kalevipoeg 700 saelauda turjal kannab (XI, 188—211), teeb seda muidugi suure maa vägimehe muistendi mõjul saarlastel Tõllgi. Tõll paneb vastase tasku ja viskab ta pärast vastu taevast, kust vastane alles tüki aja pärast maa peale maha langeb (Eesti muistsed vägimehed, lk. 111). Siin tuleb Kalevipoja väikese mehe lugu meelde, kelle suure maa vägimees kaelkotti mahutab (XI, 766—970). Aga veel enam mehi pistab Tõll tasku. Kui korra Tõllu Sõrve kutsutakse vaenlaste vastu, mahutab ta igasse kuuetasku 10 meest ja nende peade kohal kinniõmmeldud taskutesse igaühesse veel 10 meest, kaasavõetud kahele paarile härjaratastele kummalegi 20 meest, õlale ja teisele
26
