Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/71

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

juurest teise juurde visatud vasara kahmab isa alati kinni, poeg mitte; öeldakse: „vasar kukkunud aga poja visates tihti enne päralejõudmist maha“ (E 59660). Just nagu õuna nool, tabab ka Tõllu käsi vasara.

Vist on Tõllu Telliks teha tahtjatel see vasara viskamise osavus silma ees seisnud ja nad selle osavuse põhjusel püüdnud identifitseerida Tõllu Telliga. Kuid poja peast õuna ambumise ja vasara kätteviskamise vahel on suur vaks vahet, neid on võimatu samastada. Õuna ambumise motiiv on motiiv omaette; seda tunnevad mitmed rahvad, nagu juba tähendatud; Eestis ei ole see rahva suhu pääsenud. Sellevastu on teine motiiv, vasara või mõne muu asja kätteviskamine, Eestis hästi tuntud, nagu mujalgi Lääne-Euroopa mais; see on motiiv omaette ega ole sel õunamotiiviga tegemist. Me läheksime ühiste joonte otsimises liiga kaugele, kui tahaksime õuna ambumist ja vasara viskamist samale astmele asetada. Ei, üks kui teine motiiv on omaette arenenud, olenemata teisest. Sedaviisi ei jää Tõllu ja Telli tegevusse midagi ühist; ainult nimest võime leida sugulust.

Eestlaste vägimeeste hulgas puudub Wilhelm Telli sarnane osav ambuja. Sellegi poolest ei ole see Euroopas üldiselt tuttav motiiv Eestiski päris tundmata. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ hulgas leidub jutt „Pikkjalg, Osavkäpp, Teravsilm“ (lk. 15—29). Kõrge mäe otsas varese suurusena paistva mehe suus leiduva õuna peab Teravsilm noolega keskelt „lõhastama“. Teravsilma nool purustab mehe suus õuna kaheks ühesuuruseks pooleks (lk. 27—28). Kreutzwald refereerib sama muinasjuttu ka Inlandis 1856, nr. 39. See muinasjutt sarnaneb täiesti W. Telli muistendiga; Tõllu muistendist sellevastu ei taba me mingisugust vastavat kohta.

Samasugune rahvusvaheline motiiv esineb karjalastelgi, seal juba muistendi näol. Soomlased võtavad Karjalas mehe vangi. Mehe 12-aastane poeg ähvardab vangistajad maha tappa, kui nad ta isa ei vabasta. Vangistajad naeravad poisi üle, kuid poiss kordab ähvardust. Viimaks lubavad vangistajad poisi soovi täita, kui poiss teiselt poolt jõe kaldalt siinpool kaldal oleva isa peast õuna poolitab noolega. Poiss nõus. Vangistajad ei usu, et poiss selle ülesande võib täita. Poiss aga tõmbab vibu vinna ja ammub üle jõe isa peast õuna pooleks (Castren, Reiseerinnerungen aus den Jahren 1838—1844, lk. 89—91). Ambujana esineb seega Karjalas isa asemel poeg.

Skandinaaviaski on Telli sarnane muistend tuttav:


69