Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/90

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

võis Tõll vaevalt mõtelda, niisama vähe Haudla peale, sest neist kodudest oli ta vaenlaste rõhumisel pidanud taganema. Jääb üle Anseküla peale mõtelda, kus tal kirikumõisa ligidal elukoht olnud. Kas mõtles ta selle rohuaia peale? Anseküla kirikumõisa ligidal ei tunta mingisugust Tõllu hauda, küll aga Tirimetsas.

Neus’i järele kordab G. Väänjas rohuaeda matmise käsku (Vanad pärlid, lk. 24); muud allikad seda tavalisesti ei tunne.

Aga Wiedemanngi teab veel ühe Tõllu haua, kaks sülda pika ja ühe sülla laia: ka sellest hauast on mõni suur kont leitud. See haud leidub Kaarma Suuremõisa alal (Aus dem inneren und äusseren Leben der Esten, lk. 442). Muud ligemat Wiedemann Kaarma haua kohta ei tea. Mujalt ei ole ma mingisuguseid teateid selle haua kohta leidnud.

Tõllu Pilliga vahetades ütleb Inland (1836, veerg 584), et Tõll Saaremaal suure kivi alla magama läinud. Sealt ilmub ta sellele, kes teatud aasta ja päeva ajal kolm korda ta nime Pill hüüab. Kus see kivi, jääb hämaraks.

Iseloomulik, et suurel maalgi Tõllu haudu tuntakse. Vigala kihelkonnas Päärdu Päärni Koskära heinamaal Konuvere ligidal näidatakse ka „Tõlluse hauda“. Hauaküngas on umbes 1½ jalga kõrge, 3 jalga lai, 6 jalga pikk (E. I, lk. 25). Õhtupoolses otsas kasvab kadakas ja hommiku pool kuusk. (J. Jung, Muinasaja teadus III, lk. 185; E. 53982.)

Teine Tõllu haud Läänemaal leidub Märjamaa kihelkonnas. J. Jung kirjutab, et Suur Tõllus Kuuda Seljamäel võidelnud ja sellest võitlusest rahvasuus veel hiljuti suur laul eksisteerinud. „Tõlluse haud ei olevat Kuuda Seljamäelt mitte kaugemal kui 5—6 versta“. (Muinasaja teadus III, lk. 183.) Kahjuks jätab J. Jung lähemalt seletamata, missuguse valla piirides see haud leidub ja missuguses suunas 5—6 versta arvata.

Uudisena kuuldub J. Jungi teade Tõllu võitlusest Kuuda Seljamäel, kuid paraku ei tea ta selle võitluse kohta midagi selgemat ütelda. Nii näiteks jääb hämaraks, kelle vastu Tõll Kuuda Seljamäel võidelnud. Ülepea ei ole ma muidu saarlaste ega suurmaalaste suust mingisuguseid teateid tabanud Tõllu käimisest Märjamaa ja Vigala kihelkonnas. Teated saadavad teda ikka lähematele saartele, aga mitte kaugemale.

Igatahes paneb Tõllu haudade rohkus meid imestlema. Saaremaa haudadest võiks üks Tõllule enesele, teine


88