Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/102

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
102


Eewa
(rahuliku naeratusega)

Kas see oli peale kauba?


Kull

Ja. Ma pole kidsi kaupmees. — Aga kui Teil ehk kusagil südamesopis lootus liikus, et mina sellest rahast Teile oma wõla ära maksan, siis (wajutab raha sügawaste püksitasku) —


Eewa
(tõrjuwa käetõstega)

Sellega pole Teil wähematki pakki! (Silmab Leot)

Ohoo, mulle tuleb weel külalisi! (Astub ukse poole) Ikka sisse, ikka julgeste sisse — siin peres mõistetakse külalistest lugu pidada!


Leo
(astub tõrkuwalt, kohtlase tusaga wõideldes, sisse)

Kui ma ei tülita —


Kull
(laua juurest, rõõmsalt ja lärmawalt)

Sa kuulsid ju, et sinust lugu peetakse, togu! Ja mind sa ka enam ei tülita — minu talleke on tahedal. (Läheneb tulijale ja waatab weranda poole)

Aga kas sa siis jumala üksi tuled?


Leo
(teretab Eewat weidi wormiliku käeande ja kumardusega, wõtab siis Kulli käe aeglaselt wastu, mida ta lühidelt wajutab)

Ja. Ma olen pikemal luusimisel, ja armastan niisuguseid üksinda ette wõtta.