Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/110

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
110

eest hoida; nii hooletu olin, et tähelegi ei pannud, kui juba kinni istusin.

Sa mäletad ehk weel, et mul muiste ka üks paruni-preili õpilaseks oli?


Leo

Preili von Hohenscheidt?


Kull

Õige küll. Hiljem tuli mulle weel paar niisugust wõsukest esimese soowitusel.


Leo

Ja siis?


Kull

Siis tegin, mida teinegi meie tõugu surelik tegemata ei maldaks jätta: wõtsin nad külas natuke sagedaste jutusse. — — Kõditas talupoega. Ptüi kurat!


Leo
(endamisi, spontanselt)

Kuljused!


Kull

Mis sa ütlesid?


Leo
(segimõtteliselt)

Ei midagi.


Kull
(jätkates, tõsiselt)

Sest oli küllalt. See tähendab: mitte kohe — alles aegamisi, waewalt märgatawalt, hakkas tunduma, et küllalt oli olnud. (Waheaja pärast, suikunult)

Kuiwas ära. Kuiwas ära nagu nelipühi-kask.