Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/126

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
126


Leo
(roidunud naeratusega)

Kõik kokku: ma olen kehaliselt natuke ärakõrbenud. Ja põues rabeleb lind, kes mulle rahu ei anna.


Eewa

Lind?


Leo

Ja. Ma nimetan teda hirmu-linnuks. Ta on minu närwiwõrgu silmades kinni ja püüab lahti saada.

Aga kõik see ei tee mulle suuremat muret, sest ma loodan kosuda wõiwat; ma ei ole ju weel mitte wana.


Eewa

Seda loodan mina ka.


Leo

Muudkui rahu oleks waja — suurt, sooja, rõõmust rahu.


Eewa
(nokutab jaatades pead; waheaja pärast)

Ütle mulle Leo: mil kombel liitus teie ühendus õieti?


Leo

Üsna lihtsalt: tema kinkis mulle oma suure usu. Seda oli mul hädaste tarwis —


Eewa

Sinu enda usule lisaks?