Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/141

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
141


Leo

— ja temaga — ja iseenesega. — Oo, kudas ma higist tilkusin!


Eewa
(tõuseb üles)

Waene laps!


Leo
(korraga õnnelikult)

Aga see on ju nüüd möödas — tänu kõigile jumalatele! (Toetab pead küünarnuki najal kusheti peatsile) — Ja ma olen päikese-pesas!


Eewa
(naeratades)

Päike on pesast juba wälja lennanud.


Leo

Tema hingeõhk on alles. (Tõmmab teise jala pooleldi kusheti äärele)

Eewa!


Eewa

Ja?


Leo

Mul oleks weel üks palwe.


Eewa

Missugune?


Leo

Ma ei suuda kõdile wastu seista — nõidusele — suurele nõidusele — — luba mind oma kusheti peal natuke pikutada — lakke wahtida — aknast wälja unistada — —