Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
164
Lilli
(kannatab tema pilgu rahulikult wälja)
Ma loodan, et minu kunstnik ootamata ruttu kosub ja minu lese-päewad lõpetab.
Waik
No, igatahes wõiksite mind majatohtriks wastu wõtta — meie endise sõpruse pärast, mille murdumist ma kahetsen.
Lilli
(naeratades)
Kui Te ennast nii tarwilikuks peate — minugi pärast, ma ei taha ebawiisakas olla! Meie lühike lapsepõline sõprus aga jätke mängust wälja, sellest pole minusse kõige nõrgematki kaja järgi jäänud.
Waik
(üles tõustes)
See ei tee mulle muret. — Tänan, proua Lilli! Ma sõidan nüüd silmapilguks oma waest haiget waatama —
Lilli
(tõuseb ka üles)
Kui ta weel elus on.
Waik
(kehitab õlasid)
Surma wastu pole arstilgi rohtu. (Wõtab Lilli käe, waatleb seda ja wajutab ta kähku huulte wastu)
Nägemiseni, proua!
