Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/186

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
186


Lilli
(toonita)

Kas õigusega wõi mitte — seda tehakse!


Leo

Kui seda mõistmatad teewad — mis härma on siis sinul sellest, kes sa oma au terwe ja südame puhta tead olewat?


Lilli

Need mõistmatad — see on seltskond!


Leo

Selles on tõtt. Aga mõistus ei tohi mõistmatuse eest nurka pugeda. Teeb ta seda, siis ei jõua ta iialgi wõidule.


Lilli
(waluga)

Oh, Leo, kõik targad sõnad, kõik õigus ja tõde ei suuda seda kustunud ja mustunud elu walgustada, millele mina nüüd wastu lähen! Ma näen neid juba, neid näitawaid näppusid ja hirwitawaid hambaid; ma loen neid juba, neid kinniseid uksi! Ma tunnen saastalaineid endal juba seljas kobrutawat! (Wärisedes)

Ja — ja — millega pead toita, et sedagi elu edasi põdeda! Millega põgeneda, kus sinu teotust ei tunta! Millega end esimest aegagi wee peal hoida! Häbi juurde werine waesus — — oo, mäherdust hinda olen ma oma lühikese armetuma õnne eest maksnud! (Mõruda ümisemisega) Päästetud näljane — ta tasub mulle näljaga!