Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/193

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
193


Teine herra

Ta on aga ka wäsimata. Ma arwan, ta wõiks terwe öö weel mängida — nii wärske oli ta wiimase noodini.


Kaheksas herra
(üsna noor)

Õigust öelda: ma ootasin enam.


Üheksas herra

Weel enam?


Kaheksas herra

Märksa enam. — Bach — Schumann — ja! Aga Beethoven (wäristab pead) — Beethoven ei ole tema intimus — isegi Chopin ja Liszt mitte küllalt. Ma arwan, et meie õige mees ikka weel tulemata on.


Üheksas herra
(patsutab talle naeratades õla peale)

Na, wennas, sinust räägib wist teine klawerimees!


Laurits
(ilmub wiimasena, taskuraamat ja pliiats käes, läikiwal näol kõigi poole)

Jahaa — ka meie mängime! Ka meie mängime, kui tahame! Ka meie teeme muusikat, kui wihaseks saame!


Kolmas preili
(tema juurde astudes)

Üks unustamata päew!