Sõbrad! Meil kurdetakse ala, et Europa meist midagi ei tea. Aga mida teame meie siis Europast? Wahe on ainult selles, et meie Europa nime hädawaewalt wälja oskame rääkida, Europa aga meie nime mitte. Kuid meie oleme ajaloolise pöörangu teelahkmele jõudnud. Wähemast’ näppude pealt loetawal arwul on meil juba mehi, kes Europat enam tunnewad kui ainult nimepidi, kes tema südamele nii ligi on tikkunud, et nende kõrw ka selle uusi, tawalisele kõrwale weel hääletuid tuksumisi wõib kuulda, ning niisuguse kuuljana, sõbrad, pöörab meie juurde nüüd ka Leo Saalep tagasi. Andke meile weel paar aastat aega ja teie leiate, et emakene Europa korraga ka Taara laste nime selgelt, ladusalt ja aupaklikult wälja oskab rääkida.
Edasi Europasse! Edasi tulewikku!
(Elawad edasi-hüüded klaaside kokkulöömisel laudkonna ühe osa poolt. Waheaeg)
Kull
(süües, Leo poole)
Kuule, wennas, kas sa ise ka tead, missuguseid imeasju sinu kätetöö kõik sisaldab?
Leo
(naeratades, puiklewalt)
Oma toote igakülgset mõju ei wõi kunstnik kunagi ise teada, liiategi mõju üksikute peale —
Kull
Iseäranis üksikute arwustajate peale.
