Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/44

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
44

Lilli
(langeb temale äkitselt kaela; surutud häälega kuumalt)

Ja, Leo, ning sellest peab suur päew saama, säraw päew, unustamata kõigile, kes teda nägiwad! — Anna neile kõik, mis sul anda on, — anna, mida sa weel iialgi enne pole annud, — priiska — ole kuningas!


Leo
(end wabastada püüdes)

Ja, sõber, ja — aga sinu hingeõhk põletab mind —


Lilli
(lahti laskmata, endiselt)

Ole kange, sest mina olen sinu juures, — ole julge, sest minu weri uhab sinu soontes, keeb sinu sõrmedes sel õnnistatud õhtul! Tunne end kroonitud wõitjana, esimest tooni ilmale tuues!


Leo
(tema pead käega kattes)

Ja, ja, laps — kuid lase mind — — sinu juuksed hingawad uimastust wälja!


Lilli
(lahti laskmata, kirglisel sosinal)

Ja tea, et sind kõrwad kuulewad, mida sa karistada igatsesid! — — Magus olgu sulle kättemaksmine!


Leo
(temale äkki silma wahtides)

Aa!