Mine sisu juurde

Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/54

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
54

Kõrend

Hakatus ja, aga mitte nõrk. Kui Lääne-Europa häälekandjad, nende seas mitmed esimesed, ühest hakkajast niisugusel keelel kõnelewad, siis annab see meile kõige suuremateks ja ühtlasi kõige kindlamateks lootusteks asja. Lubage seepärast, et ma Teile selle nii hiilgawa hakatuse eest õiglasel imestusel õnne soowin — meie estetilise tulewiku nimel! (Surub Leo kätt; wiimane tahab midagi tähendada, kuid Kõrend jätkab juba)

Sõber Waigu sellekohast mõtet täiendades, lisan ma rõhuga juurde, et kunst — kirjandus muidugi ühes arwatud — see ainus ala on, millega meie rahwuste wõidujooksul wäljapaistwusele wõime tõusta —


Laurits

Just minu arwamine!


Kõrend
(jatkates)

Meie majandusline elu kosub ja edeneb, see on õige; meie majad kõrgenewad, meie waateaknad laienewad, meie awalikud asutused rohkenewad. Aga ainelise rikkusega ei suuda meie nii pea weel oma iseteadwust rahustawale positsionile jõuda, kuna meile ka mitte antud pole politikas silmapaistwat osa mängida. Nõnda jääb meile üksnes waimu- ja iluwald, see on wald, milles teised kehwad põhjapoolsed wäikerahwad juba ammugi suuri wõitusid pühitsewad. — Sõber Saalep, ma teretan Teid kui Eesti kunstilipu esimest ülestõmmajat haritud ilma südames!