Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/67

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
67

Juta
(käsa kokku lüües)

Minu sõber Kull!


Waik
(naeratades Kurele)

Ikka seesama wana Kull!


Kull
(ilmub, kuuenööpisid kinni pannes ja end sirgeks ajades, läwele; põrisewa bassiga)

Tere, pererahwas! Tere, külalised! Tere, pillimees kaugelt maalt!


Mõned seltskonnast

Tere, tere!


Leo
(temale wastu tõtates)

Tere, Magnus!


Kull

Oota, poiss, ma annan enne perenaisele au. (Pigistab wildaku kumardamisega Paula kätt) Jõukate perenaiste wastu wiisakas olla, iseäranis, kui neil weel tütreid kodus on, see näib mulle sissejuurdunud olewat. (Teretab käeandega siis weel Salmed ja Jutad, wiiwitab aga Lilli ees ja riiwab teda proowiwa pilguga)

Noorik, kas Teie näitlejannaks olete hakanud?


Lilli

Miks Te seda arwate, herra Kull?