Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/69

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
69

saladusliselt)}} Kuue sabad on mul tagant kokku õmmeldud, muidu paistaks sealt suur walgus wälja!


Leo

Waene sõber!


Kull

Tssst! Et sa sellest jumala pärast naisterahwastele ei hinga! Ja oma tuju ära lase ka mitte rikkuda. (Siis täie häälega)

Parem tule ja puhu mulle nüüd natuke oma wiieaastasest rabelemisest seal kaugel; mul on weel mõni minut aega. (Talutab Saalepit käist-pidi istmete poole, laseb temast aga herrade ligidal korraga jälle lahti)

Kuid enne luba weel, et ma herradele seltskonnatugedele oma lugupidamist awaldan — kes teab, milleks see teine kord jälle hea wõib olla! — (pigistab Lauritsal kätt) Jõudu muusikale! (niisamati Kurel) Edu kainusele! (Siis Waigul ja Kõrendil) Hoogu ja mõju awalikule arwamisele! (pöörab Leo poole tagasi)


Leo

Miks sul siis nii wähe aega on, Magnus? Kas sind keegi ootab? (Temaga edasi tahapoole minnes)


Kull

Ja. Mul on õpilasi, armas poeg.


Leo

Sa jändad ikka weel õpilastega?


Kull

Ja, sest natuke kõhtu on Eestigi kunstnikul weel. Ja kui kaua sa ikkagi ladusse maalid! (Jääwad, istumist unustades, seisatama)