Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/79

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
79

Kõrend

Ma lähen ühes.

|(Kõik kolm hakkawad jumalaga jätma, mis ka Salmele ja Kullile märguks on, minekut teha)


Eewa

Aga seda puhku peame lõpetama, proua Lilli. (Tõuseb üles) Mind ootab kare kohus, siinset majatütart tund aega piinata. — Nägemiseni, proua, — nägemiseni, Leo! (Läheneb Jutale) No, Juta, kas ma wõiksin su nüüd ära wiia?


Juta
(tõttab temale elawalt wastu ja lööb käe tema piha ümber)

Ja, Eewa, ma olen walmis, ja kümme minutit õppinud olen ka!


Eewa

No, siis saame ju teineteisega ilusaste läbi! (Jumalaga-jätjate poole) Head päewa äraminejatele, kui ka siiajääjatele! (Jutaga paremale poole ära)


Leo
(on warjatud waatega igale tema liigutusele järgnenud, jääb üürikeseks ajaks kinniläinud ukse poole wahtima, lükkab siis närwiliselt juukseid tagasi ja pöörab mahalöödud pilgul lahkujate poole)

Lilli
(tõuseb järsult ja sel silmapilgul sügaw-hämara näoilmega üles, sammub mehe kõrwale ja sirutab käe rahulise naeratamisega ühele ja teisele jumalaga-jätjale wastu)

Nägemiseni! — Nägemiseni! — Kui mitte ennemalt, siis ülehomme põlewate pirnide all! —