Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/86

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
86


Salme

Ja, ma tean: Teie tahate öelda, et mind ju ikka meeles peetakse, et ma suurematel pidulistel ettewõtetel ikka weel üks teiste seast tohin olla. Aga kas ma seal muud olen kui augutäide? Millal wiimaks usaldasin ma kallimas saalis iseseiswa kontserdiga esineda? (Tumedalt) Salme Pedak — see ei kõla enam. Kõla on aastate wastu ära kulunud. (Nägu akna poole pöörates) Sügis on tulnud.


Eewa

Ja, see wõib kibe olla —


Salme

Seda kibedam, et see saatus mind ülekohtuselt, nimelt enneaegselt, on tabanud. Ma laulan praegu paremine, kui siis, kui mind weel õiskehääled hellitasiwad, kui mind weel tõuswaks täheks peeti —


Eewa

Ja, ja — Teie ei täitnud nende lootusi, kes Teie kaudu oma olemist ilmale ihkasiwad tutwustada. Kõrgele, kõrgele oleksite pidanud tõusma!


Salme
(sügawast rinnast)

Ma püüdsin, aga ei suutnud!


Eewa

Selle järele ei küsita. — Kuid lubage, et ma Teilt midagi küsin. Kas Teie wahetegemine kuulajate ja kuulajate wahel mitte ekslik ei ole?