Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/98

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
98


Eewa
(naeratades, sõbraliku pilkega)

Kunstniku-au! Kunstniku eri-au! — Siin kunstnik — seal wõhik! Nagu: Siin militär — seal tsiwil!


Kull

Pilgake aga, pilgake, ja nimetage seda kudas tahate. Asja ennast ei kaota Teie ilmast. Tehke töö täna wabaks, kroonige teda, ja Teie näete mind homsest peale mõne tunni päewas katuseid ja treppisid waapawat!


Eewa

Siis pole see enam ohwer.


Kull
(maha wahtides, ärdalt)

See on õige. Aga ohwrit nõudke kangelaselt. (Wõtab endises paigas istet)


Eewa
(waheaja pärast, kergelt)

Ah soo, Kull — ma tahtsin Teilt juba ammugi küsida: Kas Teie „Alutaguse neiu“ weel alles on?


Kull
(urisewalt)

Kuhu ta’s jäi!


Eewa

Ta meeldis ju mitmele.


Kull

Meeldimisest ostmiseni aga on weel pikk samm. (Hakkab maha wahtides muigama) Siiski — üks ostuhimuline mul on.