Lehekülg:Uued luuletused; Enno, E; 1909 (2).djvu/10

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Igatsuse-lill.

Kus wiibid? Terwitusi toowad sinult tuuled!
Kus õitsed nagu taewas sinine?
Kõik kõneleb siin sinust üksine!
Su igatsuses kõik on wõrsund minu luuled!

Su kuma nagu sala laulu hinges kuuled
Ja kaod ohwriks iseendasse,
Kus rada kitsas, kare kaljutee —
Ja surematause lille otswad huuled.

Kus wiibid? Meeles mõlgub uus mul inimene!
Kus õitsed minu hingewara ainukene?
Ma laulan sulle üksi otsi-teel.

Ja kuigi rändan tuhat aastat weel,
Su juurde kujunen ma siiski, päikse meel,
Mu walgus, sinilill, mu kullakene.

12