Lehekülg:Uued luuletused; Enno, E; 1909 (2).djvu/17

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Wesiroos.

Keset waikset järwe,
Kus need lained tasa käewad,
Suudleb päike lõmmelehte,
Suudleb, üksi pilwed näewad,
Wette loowad warjuwärwe —
Päike suudleb lõmmelehte.

Keset waikset järwe
Kosib päike lõmmelehte,
Leiab teed ta südamesse,
Loob sääl endast tale ehte,

Luues wajub, õhtuwärwe
Lisab wete läikidesse.

Keset uinund järwe
Sureb lõmmelehte päike,
Sünnib õrnaks wesiroosiks
Kumama kui uni wäike
Õhtupalweks jumalale.

19