150
Ruzikoga rulli lüömä.
Tapame neid nõnatarko,
Lööme maaha lokerpäid.
Ei mie' enne rahu jätä,
Kui meil tuvvas tutva vasta,
Vele verrev hobene,
Turgulatsi tuli-pää.
(Siin on 18 tumedat rida maha jäänud.)
Ei mie' taha Saarde sõita,
Saarde sõita, Saarde jõuda.
Ole-e Saareh mie' veljo,
Armzit omme sõzarit,
Valuzit mie' vanembit.
Saarde saanu soe-liha',
Saarde tulnu tond-näo',
Saanu vana' sarvilize',
Kokko jooznu joozige'.
Ole-e Saarelt neiot saada,
Neiot saada, peiot peridä.
Saareh neio' näotuma',
Näotuma', jalotuma',
Jalotuma', käzitümä',
Käzitümä', kõrvotuma'.
Mie' virve' verevä',
Mie' kaaza' kallimba'.
Kui läät Saarde sõdima,
Saarelt ots'ma omakeizi,
Varastetu vanembit,
Ärä kaegu Saare neiot,
Saare neio meelütüst.
Maske kätte vere võlga,
Vere võlga, varga palka.
Tapke näid kui täi nahko,
Opake kui oine'it.
Nr. 101. Minek mere poole.
Jätke maaha maja, pereh,
Jätke maaha naize' rase',
Jätke latse' lavva mano,
Jätke karja' kaema,
Jätke nurme' norotama,
Jätke põllu, puhkama,
Jätke mõtsa' mõtlema.
Meil om minek mere poole,
Sõudemine sõa poole,
