166
Naine armas, kaaza kallis,
Sõah armas ava mõõk,
Kallis kange hobene,
Kiä hoiz' mehe alale,
Kiä pästi mehe pää.
Nr. 103. Armuta omaksed.
Jõvva-a ma sõkku sõa leibä,
Jõvva-a ma kasta vainu kakku,
Mull om olga ohukene,
Mull om pihta peenikene,
Sälg' kui säksa väidzekene.
Tuo no sõkku sõa leibä,
Tuo no kastku vainu kakku,
Kell om pihta pihlapuine,
Ola luu uibo'one,
Käe varre' vahteratse',
Sõrme kondi' kuzlapuidze'.
Peä kinni, purjo poisi,
Laze saista, sõda-sulane!
Mina kae kodo poole,
Heidä silmi hellä poole.
Kes sääl kotoh kõndinese,
Keä liiku liivakul?
Emä mull kotoh kõndinese,
Veli liiku liivakul.
Emäkene, helläkene,
Minkas sa mino lunastat
Sõa säitsme seästä,
Koolu kuvve keske'elt,
Vainu viie vaihe'elt?
Sull om kotoh kolmi lehmä,
Ütsi sina minost anna,
Tõine tõlgule to'ota,
Kolmas jälele jäänes.
Ei ma no ütte sinost anna,
Tõist tõlgule to'ota.
Peä no kinni, purjo poisi,
Laze saista, sõda-sulane!
Mina kae kodo poole,
Heidä silmi hellä poole.
Kes sääl kotoh kõndines,
Keä liiku liivakul?
Veli kotoh kõndines,
Sõzar liiku liivakul.
Velekene, helläkene,
