210
Kes sääl käve kääpä pääle,
Kes sääl ristih ringudi?
Kahru' käve kääpä pääle,
Soe' ristih ringudi.
Nr. 120 Neiu püüdmine.
Imä tegi pikä pienü hamme,
Taat tegi targa' tsuvva',
Käsk' es kinäste kävvä',
Üle välä väle'ehe,
Üle nurme nobe'ehe.
Säält sis nälädze' näievä',
Palagu' tähele panniva',
Tulli es püsül püüdemä,
Võrgul kinni võttema.
Os tie' ulli' nooremehe',
Paha targa' talopoja'!
Jõvva' tie' neido püsül püüdä',
Püsül püüdä', võrgul võtta'.
Neido es kullal kaalutase,
Rahamargal masetase.
Sada es masi neio sarna,
Tuhat masi neio tuttu,
Viiz'kümmend neiu pizara'.
Nr. 121. Neiu tunnistus.
Üts' ma hooli, kats' ma karda
Neistä noorista mehistä,
Kübäristä korge'ista,
Saapa seere sirge'ista.
Neile ma jalga põrodi,
Kängä kondza koputelli.
Keä tull' poisi Poolamaalta,
Hahka-särki Harjomaalta,
Sie mu sõbras sõimati,
Naabris mulle naareti,
Ülti rinnah sõbra sõle',
Tõine kaalah kaaza helme'.
Mull omma helme' hinnest saadu,
Sõlg' om vele veeritetü.
Ei joht tiijä teolize'
Ega mõista mõiza poizi',
Ei ma ütle ütelegi,
Ei ma kaiba katelegi,
Kon ma hoia oma oza,
