Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/332

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

294

Sääl om sizeh sivvu pää,
25.Luitsah omma' lutsu luu'.
   Velekene, noorekene!
Kui sa valat vainu tiedä,
Ärä sa üle mere mingu!
Meri om täüz' meeste päid,
30.Narv om täüz' naiste verd.
Kui sa üle Kuiva lähät,
Ärä Kuivast vettä joogu.
Kuiv om täüz' kuolja luid.
Sõida sa sõa keskela,
35.Vala sa sõa vaihela.
   Sõzar veljä sõnaldama:
Kunas sa kodo käümä tulet,
Kunas veerüt velitsille?
   Sõzareni, armahani!
40.Kui ne luiga' mustas läävä',
Kaarna' kulla karvalizes,
Sis ma siijä käümä tule.
   Tulli veli käümähe,
Aie ezä akna ala,
45.Raput' rauda-ohilikka,
Helist' kulda-kannusida:
Tere mino ezäkene!
Tulli ezä, es ta tunne:
Venne mies, venne hobene,
50.Venne luoka lodjapuine,
Venne saani sarapuine.
   Naksi jälle sõitemahe,
Naksi silmä' tsilkumahe,
Kulmul kulda pilksumahe.
55.Aie imä akna ala.
Tulli imä, küll ta tundze
Umast udzu-hamme'est,
Sõzar sõrmi-kinde'ista.
   Velekene, nõrgakene!
60.Sõku mulle sõa juttu,
Vaagu mulle vainu juttu.
Kas om sõah naista armas,
Naista armas, kaaza kallis?
   Sõah om armas hõpe-mõõka,
65.Sääl om kallis kaala rauda.
   Mis sull sõah süvvä anti?
Püsü pühkmit, mõõga mõskmit.