Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/370

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

4

Vist olnd Harjus õppimaies,
Virus viizi võttemaies:
15.Seältäp sie laps nied laulud võtnud,
Hulluke sõnad ozanud.
   Mina siis mõistsin, vasta kostsin:
Külä mehed, kullakezed.
Külä naezed, kupukezed!
20.Ma ei olnd Harjus õppimaies,
Virus viizi võttemaies.
Pere rehte peksedessa,
Talu rehte tampidessa,
Seält sie laps nied laulud võtnud,
25.Hulluke sõnad ozanud.
Seäl mä nied luod lugezin,
Seäl mä nied laulud laduzin:
Luhas luogu võttessagi,
Arus heinä niitessagi.
30.Ju sie laps on teenud tüödä,
Teenud tüödä, näenud vaeva.
Käed mull kangasta kuduzid,
Sõrmed niizi nikutazid,
Jalad tampsid tallaspuida,
35.Suu mull seädeles sõnuda,
Miel mull mõtles värsizida,
Kiel mull laulu lõõritelles.
Luod ma võtsin lutsu suusta,
Laulud latika ninästä.
40. Kui mull sõnu puudunessa‚
Siis mull kodost tuodanessa:
Kodos on mull koti täizi,
Seenä ääres seki täizi,
Parsile palaka täizi.


Nr. 154. Küla ütleb: Kuku, kuku! 4.

A.

   Külä ütel: Kuku, kuku!
Külä lapsed: Laala, laa'a!
   Mis mina kukun kurva lindu,
Või mis laalan halva lapsi?
5.Mull jäi kodo suude sulge,
Laua peäle laulu lehte,
Parsile pajatisvakka,
Kirstu kappi keele kõlku.